Eesti on Ukraina sõjapõgenike abistamisel ja varjupaiga pakkumisel Euroopas eeskujuks olnud ja pole põhjust, miks ei peaks jätkama. Ometi pole Eestis rahvusvahelise kaitse saanud ukrainlaste hulgas enamuses mitte naised ja lapsed, vaid mobilisatsiooniealised mehed, kes paljude arvamusel peaksid hoopis rindel olema. Kuidas kindel olla, et tegu pole desertööridega ja mida peaks tegema, kuivõrd nende osakaal järjest kasvab?
Tagasi üles