Esmaspäeval asub koalitsiooninõukogu arutama, kuidas veel selle riigikogu koosseisu ajal kompenseerida VEB-fondi saagas ettevõtjatele riigi tekitatud kahju.
Õigusteadlane Jüri Raidla VEB-fondist: nüüd, kui riik on rikkamaks saanud, võimaldab see ebaõigluse korvata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles Kanal 2 «Reporterile», et VEB-fondiga seoses riigi tegevuse tõttu löögi alla sattunud ettevõtjatele kahju korvamist ette nägev eelnõu läheb riigikogu suures saalis lõpphääletusele 12. veebruaril.
«Me loodame vahepeal sinna eelnõusse sisse lülitada ka kvaliteetsemad parandusettepanekud, mida Jüri Raidla on meile õiguskomisjonis tutvustanud. Ma arvan, et see annab ka laiemalt signaali ühiskonnale, et riik on valmis tegelema õiguse kõrval ka õigluse küsimustega,» selgitas Karilaid.
Ka õiguskomisjonile nõu andud õigus- ja riigiteadlane Jüri Raidla peab õigeks ebaõiglaselt koheldud ettevõtjatele riigikogu moraalse hüvitise maksmist.
«Väga oluline on tähele panna, et samamoodi nagu 1993. aastal ettevõtjad näitasid üles solidaarsust sellega, et nad ei hakanud tegelikult riigikogu otsuse vastu vaidlema ega tõrkuma, näitavad nad oma valmisolekut olla veelkord solidaarsed, lootes sellele, et nad saavad tagasi põhisumma ja loobudes samal ajal igasugustest soovidest intresside järele. Eesti riik on kõvasti edasi arenenud ja saanud ka väga kõvasti rikkust juurde, mis võimaldaks vähemalt nominaalväärtuses toona tekkinud ebaõiglust hüvitada,» rääkis Raidla.
Ebaõiglust suurendab fakt, et samal ajal, kui ettevõtjatelt võeti raha ära, toimus Eesti panga kaasabil ja dokumente võltsides VEB-fondi saagas 32-miljoni dollariline suurpettus. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ei pea õigeks VEB-fondi sertifikaadiomanikele kahju hüvitamist.
«Mille poolest see õiglane oleks? Mitte midagi õiglast ei ole selles, et Eesti riik maksab kinni iseenda okupeerimist, Venemaa tehtud kuritegu. Maksumaksja ei ole selles süüdi, et Venemaa raha ära võttis,» ütles Ligi.
Paljud õiguseksperdid, teiste seas Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis ja ka Jüri Raidla kinnitavad aga, et ettevõtjatelt raha ära võtmist ei saa veeretada Venemaa kaela, vaid tegemist on algusest peale olnud Eesti sisese küsimusega.
«1993-aasta 20. jaanuari Riigikogu otsus puudutas eeskätt justnimelt Eesti sees olevat sisesuhet ehk Eesti ettevõtjad vs Eesti pangad,» selgitas Raidla.
Kariladi sõnul asub esmaspäevane koalitsiooninõukogu arutama VEB-fondi eelnõu. «Ma loodan, et me saame sellest patiseisust välja ja sellele pikale saagale, mis on kestnud juba üle 25 aasta, me saame ka lõpuks ometi punkti panna, mingilgi moel,» ütles Karilaid.