Koolipsühholoog: nutisõltuvus toob kaasa ärevushäired ja depressiooni

«Mul on tunne, et me teeme ühiskonnas eksperimenti ja me neid vilju hakkame lõikama kümne aasta pärast,» rääkis Mere Kanal 2 «Reporterile» antud intervjuus.

Reporter Elo Mõttus-Leppiku käsitletud kaheosalises nutisõltuvust puudutavas uurimusloos kirjeldas Rainer Mere situatsiooni, millal peaks lapsevanemal hoiatustuli põlema minema: «Tüüpiline näide, laps kasutab kodus nutiseadet, ema ütleb, et oled kaua mänginud, pane nutiseade ära. Laps vastab, et kohe 15 minuti pärast ja kui tund on möödas ja ema või isa sunnivad lapsel telefoni ära panema, siis järgneb sellele vihapurse, kas laps lööb midagi, peksab seina või asju puruks, ühesõnaga täielik raev! Siis peaks küll juba igasugused lipukesed püsti minema.»

Psühholoogi sõnul aitab sõltuvusest üle saada täielik nutiseadme keeld. «Mina leian, et kui on juba välja kujunenud sõltuvus, siis peaks ära keelama. Tegema paastuperioodi ehk lihtsalt mitte võimaldama nutiseadet kasutada. Muidugi tal on alguses halb, aga paar päeva või nädal hiljem tekivad tal teised huvid ja mõtted ja see nutiseadme teema ei ole enam nii aktuaalne. See on kiire ja efektiivne lähenemine,» leiab Mere. 

Tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson ei poolda nutiseadmete keelustamist, vaid usub, et võtmesõna on enesekontroll. «Ma arvan, et kõige parem on lapsele sisse ehitada enesekontroll, mitte nii, et vanem ütleb keelu ja käsuga, vaid last suunates, näiteks, et siin on palju põnevam mäng, mis teeb palju lahedamat asja, selle asemel et peksta kedagi sõjamängus.»

17-aastane Johann Mattias rääkis saates, et veetis veel paar aastat tagasi kaheksa tundi päevas arvutimänge mängides. «Jõudsin koju kuskil kolme ajal ja olin öösel kella kolmeni ärkvel.» Noormees kirjeldas, et nädalavahetustel mängis ta arvutimänge 12 tundi jutti ning tõdes, et pidev mängimine mõjus halvasti tema rühile. «Praegu ma sunniviisiliselt hoian ennast sirgelt ja mul on kael ka ette läinud,» kirjeldas noormees arvutimängudega kaasnevat kehva mõju tervisele. 

Psühhiaater Irja Ivarineni sõnul jõuavad viimasel ajal tema juurde psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule 16-17 aastased noored, kes on ise soovinud vastuvõtule tulla, kuna neile tundub nende elu tühi. «Nende elu on valdavas osas olnud arvutimängud ja nad ütlevad, et kui nad selle arvutimängu kõrvale panevad, siis nad ei tea, mis neid köidab, huvitab, neile tundub, et teiste noorte elu nagu kiirrongina vuhiseb neist mööda,» räägib Ivarinen. 

Rainer Mere sõnul on viimane aeg lapsevanematel ärgata ja mõista nutisõltuvuse tõsidust, mis toob tema kinnitusel kaasa ärevushäirete ja depressiooni ilmnemist üha nooremas eas. «Maailma Tervishoiuorganisatsioon tuli välja mahuka uuringuga, kus väideti, et aastaks 2030 on depressioon haigus number üks, mis paneb majandusele põntsu, kuna inimesed on töölt eemal, nad on koguaeg haiguslehel, nad ei suuda panustada majandusele, nad ei saa ree peale ennast ja see on juba kümne aasta pärast.»