Non Grata kunstnikud maailma vallutamas: võimsad performance'id ja Hiina salapolitsei

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Hiinas toimunud Open Art performance festivalil Pekingis Songzhuanis, kus Eesti performancerühmitus Non Grata oli peaesinejaks, arreteeris politsei kohe avamispäeval aastast 2000 võimude ja politseiga pidevas vastasseisus oleva festivali peakorraldaja. Majast võeti välja vesi ja elekter ning terve tänav blokeeriti kolmeks päevaks, et aktsioonide toimumine lõpetada.  Performanced on seal keelatud.

Songzhuan on Pekingi linnaosa, kuhu valitsus on koondanud kokku ligi 10 000 kunstnikku - loovisikud on "free spirit" ja ühiskonnale inimeste keskele paigutatult ohtlikud, seetõttu on nad isoleeritud nö inkubaatoritesse.

Performance-üritustele järgnes Hiinas “action” – Non Grata näitusel oli kohal 5 salateenistuse agenti ja rajooni politseiülem. Salapolitsei järgnes igale poole ja pärast näitusi sõidutati nongratalasi tund aega ringi, et nende masinaid eksitada. Nagu filmis. Vältimaks koduaresti transporditi välismaalased idarannikule Feng shui sünnilinna Wenzhousse, kus korraldati 9-miljonilise suurlinna läbi ajaloo esimene performance sündmus.

Hiina praegune kunstisituatsioon ja kogu ühiskondlik praktika tundub Nõukogude ajal üleskasvanule väga meeldivaltki tuttav. Kunsti ja kunstnike positsioon on väga kõrge ja valitsus teeb omalt poolt kõik, et see nii ka igavesti säiliks – kontroll ja repressiivaktid tõstavad loovheerosed otseteed Olymposele. Uusrikkaid, keda praeguses maailma majandussituatsioonis kus kogu raha on Aasias, tekib muinasjutulise kiirusega, tahavad oma seinale kohe kunstiteoseid. Ja kunstielu on tõesti vilgas. Teisiti kui mujal Aasias, kus kogu inimressurss on 24/7 hõivatud ebainimlikus konkurentsis koha eest päikese all, sihiseb siin vabameelne lõbus kunstielu – hiina loovinimesed oskavad lõbutseda ja võtta asju vabalt. Kõik kunstnikud tegelevad sellega, millega peavadki tegelema – loomisega, keegi ei käi eraldi päevatööl. Ateljeed on suured nagu Kunstihoone, mõnedel väiksematel ja vaesematel nagu Pärnu Uue Kunsti Muuseum, aga need on juba poolamatöörid. Juuakse kõvasti bai jud, “valget kuradit” 57% või siis 62% riisiviina, tõmmatakse ketis kangeid kohalikke suitse, sõidetakse ringi Hummerite ja  Land Roveritega, räägitakse ühiskonnast ja poliitikast ja tehakse kunsti. Viimane võib olla siin eluohtlik tegevus – näiteks aasta algul Hiina naistegevuskunstnike näituse (kelle hulgas oli ka mitmeid Non Grata Hiina liikmeid) korraldaja pandi 3 nädalaks vangi ja 9 päeva hoiti teda kunstlikult üleval ja ei lastud magama jääda. 

Non Grata kunstnikud jätkasid oma etteastetega Koreas ja Jaapanis ning viibivad hetkel Miamis.

Copy
Tagasi üles